Hariduspsühholoogia valdkonnas kõnetab mind enim sotsiaal-emotsionaalse pädevuse teema. See hõlmab oskusi, mis on seotud teadlikkusega nii enesest kui ka teistest- näiteks empaatia, emotsioonide mõistmine ja nendega toimetulek. Lisaks inimestevaheliste suhete loomine ja hoidmine sealhulgas koostöö ning probleemide lahendamine. Need oskused on äärmiselt olulised nii meie igapäeva- kui ka tööelus ning mis kõige olulisem, arendatavad.    

Inimesed sageli ei ole teadlikud sellest, kuidas psüühika tegelikult toimib. Mis näiteks mõjutavad meie kiires igapäevaelus tehtavaid otsuseid ja reageerimisi olukordadele. Kust tuleb motivatsioon ja kuhu see kaob? Meil on sageli mitmeid õppimise, suhtlemise, motivatsiooni ja muude teemadega seotud takistavaid uskumusi ning ka väärteadmisi, mis võivad meie tegutsemist, muuhulgas näiteks nõustajana, mitmeti mõjutada. 

Pean väga oluliseks, et me mõtestaks teadusuuringutest lähtuvast infost tulenevalt enda tegutsemist ja teeks teadlikumaid otsuseid mõistes paremini, kuidas see meie ja teiste heaolu mõjutab. Mitte lihtsalt ei õpiks tegema asju teisiti, vaid saaksime ja oskaksime teadlikult teha paremaid otsuseid, mis toetavad omavahelisi suhteid ja suhtlust. 

Siinkohal on nõustaja või muu valdkonna spetsialisti kõige suurem abiline just eneseteadlikkus ja tõhusate suhtlemisstrateegiate omandamine. Olen leidnud MIs selle tõenduspõhise ja selgelt harjutatavatest osaoskustest koosneva meetodi, mis aitab just neid mõlemat saavutada. MI meetodit edasi õpetades saan tuua ka nõustaja rollis olijani väärtuslikud teadmised ja oskuse ennastsäästvamalt toimetada. Teadliku ja oskusliku suhtlusega saame väga palju muutust luua, kuid otsused oma elu ja valikute osas on siiski igaühe enda kätes. Suhtle Targalt koolitajate tiimi saan tuua väärtust nii läbi erinevate teoreetiliste teadmiste lõimimise ja mõtestamise kui ka igapäevaelu sidumise teaduspoolega.